Thursday, August 23, 2012

KOHAL!!

Jah, nii see on...olen jõudnud kohale. Asun Texase osariigis Richardsonis - miskipärast kõlab see isegi  mulle uskumatuna, kuigi olen ju pea 24h lennujaamades ja õhus trippinud. Tõusin teisipäeval hommikul 12 ajal ja teil seal Eestis praegu kell pool 8 hommikul ja vist on neljapäev...igal juhul, ma pole väga pikka aega korralikult magada saanud, lennukis õnneks pisut sai, aga eks see 8 tunnine ajavahe mõjub ka ikka megalt. Minul on hetkel kell 23.36 ja on veel kolmapäev ja see kõik ajab nii segadusse, et mis päev kus on .:D Silmad hakkavad kinni vajuma, nii et lähen ära magama. Mul nii awesome voodi siin, et ise ka ei usu, aga homme kui aega leian jätkan..sissejuhatuse sain vähemalt tehtud. :)
 
Hahah, tore tekst eile, aga nüüd siis jätkan kust pooleli jäi. Teisipäeva öösel magama ei jäänudki, vaatasin veel enne minekut läpparist oma lemmikseriaali "Friends", et tuju ikka hea oleks ja lennujaama jõudsime päris vara, 4.20 äkki?! --jätkan--Siis Malle, yfukas, aitas teha check-in'i ja andis mingeid pabereid ja rääkis veel. Lennujaamas nägin kohe kaalu ja läksin siis oma kohvritega sinna, lootes et ülekaalu pole, aga kui on, siis arvasin et suurel kohvri....aga mis välja tuli: suur kohver kaalus lubatust 23kg-st 22.4, tundus pigem nagu 50 kg, see oli win moment :D..ja siis panin käsipagasi kohvri kaalule, lubatud oli 8kg, minu oma oli 11,8. Emaga mõlemad olime nagu whaat?! Sest me ei pannud päriselt ka põhimõtselt midagi sinna sisse, aga ju siis kohver ise kaalus juba palju..igatahes tõstsin mõned asjad kohvrisse, ülekaalu jäi see ikka, aga polnud viga..
 
Nii, siis  vennad tegid nalja kogu aeg ja Sander(mu suur vend, aa btw teile mõlemale: juuu sikk-sakk, if you know what I mean :D:D) tegi spioonipilte :D Panen need siia ka :D:D

Montenegro kossupoisid lennujaamas.

:D
Pidin siis minema hakkama ja kallistasin kõiki ja pisarad tulid silma, aga olin selleks valmistunud. :D Turvaväravatest läbi minnes nuuksusin veel, aga kui asjad kätte sain, pühkisin pisarad ära ja tuju läks aina paremaks. Siuke ärevus tuli sisse oma värava juurde kõndides, Ülariga koos läksime.(aa ,loodan et temaga kõik korras, kuna alates Washingtoni lennust pole temast midagi kuulnud:/) Lennukis oli kõik nii põnev, ma ei mäletanud enam lendamisest midagi, kuna viimati lendasin vägaa ammu. Õhkutõusmine meeldis megalt, siis kui lennuk kiirendama hakkas :D Pisarad tahtsid ka voolata, aga mu kõrval istus üks vanatädike, kes minuga kogu aeg rääkis, seega olid pisarad võimatud voolama.D:D Igaljuhul, see tädike sõitis ka Washington Dulles'i nii et Müncheni lennujaamas nägime teda veel. Kui see tädike sai teada, et ma Viljandist, teadis ta kohe rääkida, et seal tehakse koolireformi.. Natuke magasin ka, andis tunda see, et öösel ei maganud. Vahepeal ikka raputas ka, aga kuna väsimusest olid silmad kinni, siis tundus see pigem nagu lihtsalt sõidaks auto või bussiga :D Lend kestis 2h30min ja nii see läkski.

natuke süüa sai ka lennukis...sellega tuli kohe meelde rännumees, mida koolist osta sai, aga salatileht oli puudu :D 
 
Saksamaal maandusime siis Müncheni lennujaamas. Lennukist tuilime välja õues ja sealt astusime kohe bussi, õues oli mega ilus ilm, nii et kõik oli positiivne. Seal otsisime siis kõik kuuekesi oma järgmise värava üles ja chillisime niisama. Hehehe ja siis seal oli see värk, et saad 30min tasuta wifit, aga ainult minul õnnestus see :D
 
 
No ja siis tuli see õudne 9h-ne lend. Olles aus, siis sõna otseses mõttes ma magasin õhkutõusmise maha :D sest kui ärkasin olime juba kõrgel õhus juba päris kaua :D Nii et kõrvade lukustumist ei tundnud õnneks :D No see lennuk oli ikka suur - read olid 2-5-2, ma olin kaheses ja kahjuks mitte akna pool. Minu kõrval istus väga veider aasialane, kes magas silmaklappidega ja selle suukattega(appi, mul ausalt ei tule meelde, mis see on...no see mis arstid kannavad kui nad operatsiooni teevad :D:D:D) Sellel lennul saime ka padjad ja tekid ja kõigil oli oma väike telekas.
 
 
Ma olen seda juba nii mitu korda näinud, aga ikka meeldib, nii et telekast vaatasin The Hunger Games'i, vaatasin seda veel 2 korda, kuna esimese ajal jäin magama ja natuke ka Think Like a Man'i, seda olen ka varem näinud. Siis saime süüa ka, valida sai kana ja lasanje vahel, ma võtsin kana. Osad tükid olid megahead, aga mõned olid väga veidrad, aga sõin kõik ikkagi ära, kuna mul oli kõht MEGA tühi :D:D Hiljem kunagi sai mingeid soola krõpse ka ja juua toodi ka pidevalt. No ja siis kannatasin veel ja täitsin mingeid pabereid, mida läks järgmises lennujaamas vaja.
 
Millalgi siis maandusime Washington Dulles'i lennujaamas, siia kuhu nüüd jõudnud oleme tekstiga, seal pidime pagasi "välja võtma" ehk siis selle teisele lindile tõstma. Seal siis ootasime kahes pikas järjekorras ja turvaväravatest läbi minnes pidi isegi jalanõud ära võtma ja jalad-harkis-käed-üleval seisma. Sealt saime läbi ja yfukad ootasid meid seal ees. Viisime Liisa ja Sandra nende värava juurde ja siis jätsime hüvasti :( 2013 suvi näeb siis! :D Siis viis 1 yfukas mu minu värava juurde, kus sain lõpuks korralikult läpakaga netti, aga aeglane oli ikka.. Nägin esimese Starbucksi ka ära ja olime ju lõpuks jõudnud USAsse, igalpool müüdi lippe ja Obama näoga särke jne..
 
close enough :D
 
Chillisin siis arvutis ja see yfukas, kes juba enne minema läks, tuli tagasi, kuna mu värav oli jälle vahetunud. Ta ootas ära, kuni ma uksest sisse läksin ja lehvitas veel kauakaua, nii armas :) Jõudsin siis lennukisse ja eelmistel kahel lennul olin üritanud oma käsipagasi kohvrit üles tõsta, aga polnud jõudnud, seega see kord küsisin kohe minu kõrval istuvalt mehelt "Can you help me please?" Hästi tore ja kena mees oli, küsis siis kohe kust ma pärit olen ja ütlesin et Eestist ja siis natukese aja pärast tahtsis, et ma seda kaardilt näitaksin :D Ja siis küsis veel, et mis USAs teen ja ütlesin et vahetusõpilane ja värki ja siis see mees: so, but you are like 15 or sth, mul oli nagu et nope, 17, siis tema oh sorry :D :D Aga jah, see lennuk oli ridadega 3-3. Mina istusin loomulikult keskel -.-, kahe suure täiskasvanud mehe vahel :D Seal olid ka mingid telekad, kust kõigepealt tuli "The Three Stooges" ja pärast "New Girl". Lend kestis 3h ja 5min ja sellel lennul magasin maandumise maha.. :D Rattad olid juba maad puutunud kui ärkasin :D Kõrvad olid mega lukus ja kõik kumises ja läksin siis oma pagasile järgi. Ma polnud selleks üldse valmis, et ma pere enne pagasi kätte saamist näen...nemad kõik olid nagu Oh Hey..ma olin mega segaduses :D Kallistasin siis kõik läbi, mulle olid vastu tulnud Jenny(hostõde-vasakul), Qinqin(hostõde Hiinast), Lisa(hostema) ja Chris(hostisa). 
 
 
 
Siis hostisa oli kohe, et show us some dance moves, I can do the beat, siis tegi biiti ka, aga ma ei tantsinud :D:D
 
Läksime siis pagasit ootama ja seda ei tulnud ja ei tulnud, Jenny käis juba küsimas ka ja lõpuks miljoni aasta pärast jõudis mu pagas ka lindile. Vahepeal juba kartsin, et ongi kadunud, mis nüüd!?!, aga õnneks ei :D
 
Läksime lennujaamast välja ja kohe tuli vastu siuke kuumus ja hästi lämbe(??) oli. :D Istusime siis punasesse Honda CR-Vsse ja hakkasime sõitma. Kõik olid niiiii toredad ja kõik tegid nalja ja sain hostisale high-five'i ka visata, kuna olen tema tiimis sõnaga "exit", sest hääldan seda samamoodi nagu tema ehk siis rõhk on ees :D:D Autos oli seepärast megarõve olla, kuna mul ikka kõrvad kumisesid ja olid lukus ja terve autosõidu ma naeratasin kuni kõik oli niii äge, loodan, et nad mind imelikult ei vaadanud :D:D. Aaa ja oma esimesel õhtul USAs nägin ka Dallase kaugelt ära, niiii cool :D
 
Aga jah, jõudsime siis koju ja Qinqin(hostõde Hiinast) oli mulle brownie'sid teinud, niiii armas :)
Ja siis näidati veidi maja ja teine hostõde Melissa tuli ka korraks külla ja millalgi tulin oma tuppa ja rääkisin emmega, kellel oli hommik, aga mul alles öö :D
 
Maja on tegelikult palju ilusam kui arvasin ja kõik loomad nii nummid. :D
 
Nii palju on juba toimunud, et kõik pole enam meeleski, üritasin teha võimalikult detailse, et endal kunagi hea lugeda oleks, seega sorri et liiga palju tühja juttu...
 
Annika. :)



No comments:

Post a Comment