Algas meie roadtrip juba reedel
sellega, et Lisa tuli meile kooli järgi ja sealt kohe sõitsime Dallasesse, et
Chris töö juurest peale võtta. Sõit Houstonisse oli pikk ja möödus enamasti
magades. Vahepeal tegime 2 peatust, esimene neist oli lihtsalt ühes väikses
poes Cooper Farms ja teises sõime BBQ-d. Millalgi 9-10 paiku ehk jõudsime
Crosby’sse, kus Chrisi ema elab ja kus me ööbisime.
Aa ja reede õhtul istusin tugitooli peal arvutis ja järsku.... hetk õudusfilmist hahaha.... ma tegin fenomenaalse pildi, mis kõigile kes Kittyt teavad meeldib, kõige hullemast kassist nimega Kitty. Ta on reaalselt loca, kõik kes üritavad teda katsuda, on veriseid kriimustusi täis ja talle lähenedes on kuulda hirmuäratavat urisemist.
need creepyd silmad hahaha :D |
Laupäeval lahkusime Crosbyst 11
paiku ja sõitsime praamiga väiksele saarele, kus käisime tutvumas Battleship
TEXAS’e ja San Jacinto Memorial’iga. Esimese asjana tegime muidugi palju pilte
selle mälestusmärgiga ja seejärel suundusime laevale. See laev on originaal ja
ta päriselt võitles ka Maailmasõdades. Nii veider.. terve see aeg kujutasin
ette, kuidas inimesed seal päriselt liikusid. :D Päris ohtlikud ja järsud
trepid olid seal, aga käia saime kõikjal kus tahtsime. Käisime kõige kõrgemal,
kus oli kapteni ruum ja ka kõige madalamal mootoriruumis ning loomulikult ka
igal pool keskel. Nii huvitav oli näha nende voodikonkusid ja hambaarsti-,
juuksuri-, postkontori- ja kõiki muid võimalikke ruume. Ja see laev tundus
seest poolt palju suurem kui väljast :D Ja siis seal laevas oli üks mees koos 3
pojaga ja mingilmoel ta sai aru, et me oleme vahetuspere ja siis ta rääkis, et
ta ise oli vahetusõpilane Jaapanis ja et tal on olnud 6 õde-venda üle kogu
maailma (1 oli Rootsist J)
ja siis ta rääkis, et see aasta võtavad nad oma peresse ka esimese
vahetusõpilase. Nii lahe, see tulevane vahetusõpilane saab omale 3 lahedat väiksest
venda ja toreda isa ka. J
lilllllllled! |
Pärast laevalkäiku suundusime
monumendi juurde. Käsime ühes väikses muuseumis ja siis sõitsime liftiga täitsa
kõrgele monumendi tippu välja. Vaatasime akendest välja ja oli tunda kuidas
jalgealune kõikus. See oli siis San Jacinto monument, mis püstitati Texase iseseisvumise auks (21.aprill 1836). Monument oli 567ft ehk umbes 170 meetrit kõrge.
Saarelt lahkusime suuure ja kõrge
silla kaudu. Sinna saarele pääsebki vaid praamiga või üle silla minnes, kunagi
oli maa-alune tunnel ka, aga ei teagi mis sellega juhtus. Siis olime natuke
aega Crosbys, Robert ja Faith olid ka kohale jõudnud ja mingi aja pärast
suundusime crawfish’i(jõevähi) jahile. Esimeses kohas kuhu sõitsime polnud enam elusat
crawfishi, nii et meid saadeti järgmisesse kohta. Seal oli väikseim kogus 33
poundi ehk umbes 15 kg ja maksma läks 90 dollarit :O…. Seejärel suundusime
HEB’sse(suur toidupood), et osta juurvilju, mis crawfishiga poti sisse
läheksid. Ja HEB’s leidsime esimest korda wifi ka, oh happy day :D WiFi’ga oli
üldse kehv lugu kogu selle ajajooksul Houstonis, aga iga päev vähemalt paariks
minutiks sai, kui parasjagu kuskil suures poes või muuseumis olime.. :D
Crosby-kodus pesime juurvilju ja
panime need suuuuurde potti keema, koos mingisuguse crawfish’i keetmise
pulbriga. Ja siis pesime ka crawfishe :D Rõvedad elukad ikka… :D Mõne aja
pärast jõudis siis nende surmatund ka kätte. :D Tegin video ka esimesest keetmisest
ehk kuidas nad surid…. :D Kokku tuli meil 3 potitäit crawfishi ja 2 potitäit
juurvilju. Juurviljade hulka kuulusid: kartul, sibul, sidrun, seened, mais ja
vorstid ka koos nendega. Ja isver-susver kui tulised(spicy) need juurviljad
sellest crawfishi-keetmise pulbrist olid :D Kartulid ja seened olid normaalsed,
aga mais… isssssand, ma kartsin, et mu huuled põlevad ära :D Ma sõin kogu oma
maisi ära, aga vahepeal pidin külma veega oma huuli jahutamas käima, sest see
oli niiiiiii tuline. :D:D Ja esimest korda elus sõin crawfish’i, mulle väga
seafood ei maitse, aga crawfish oli….. mmm, sellel polnud mingit erilist
maitset, nii et kõlbas süüa küll :D Mulle meeldis neid „avada“ :D Enamasti
sõimegi me Roberti ja Faithiga. Kolmekesi istusime crawfishi kausi ümber ja
sõime. :D
ma ei tea mismoodi need varjud seal seinal olid, aga tavaline valge teip muutus eesti lipuks!! :) |
Viimase potitäie ohvrid sain mina
keevasse vette pista, kurb oli küll aga mis teha. :D Video on esimestest ohvritest :D
No comments:
Post a Comment